Neljakümne teine päev Hollandis ehk viimane praktikapäev ehk väga emotsioonirikas päev!

TÄNASE PÄEVA LAUL -
http://www.youtube.com/watch?v=ukCyt47eIkA
"JUST HOLD ON WE'RE GOING HOME"  :(

Merka:
Eile läksin kella 9ks tööle, sest suur lõuna oli tellitud. Ühes majas 60 inimest ja teises 47 vms. Igasuguseid võileibu ja magusakandikuid tuli valmistada. Tegin tohutult võileibu, väga-väga palju ja erinevaid. Kui pidin magusakandikut tegema siis oli minu fantaasia kadunud. Ma ei osanud mitte kuidagi neid kooke ja snäkke sinna mahutada. Hommikusöögi kokk küsis ka mu käest, et kus su inspiratsioon kadunud on. Täiesti null ideed oli. Lõpuks kuidagi sai pandud. Aeg lendas kiiresti, tegelikult on terve Hollandis veedetud aeg kiiresti läinud.
Mingi hetk ütles hommikusöögi kokk, et ta läheb nüüd ära. Tundsin, et hakkan kohe nutma, aga üritasin ennast tagasi hoida, sest noh, aega on nutta veel küll ja küll...Peakokk kutsus mu enda juurde, järsku tulid kõik sinna ja kui peakokk rääkima hakkas, tuli pisaratemeri. Ta andis ka mulle kingituse. Väike pakikene. Küsisin, et kas ma pean kohe lahti tegema? Muidugi tuli vastuseks. Avasisin siis nuttes seda ja sain Hollandi köögi raamatu. Väga rõõmus, sest seal on kõik bitterbollenid ja poffertjesid ja kõikide teiste traditsiooniliste toitude retseptid sees. Ega see loomulikult kõik ei olnud, üks pakk oli veel. Avasin sellegi ja sain Jamie Oliveri raamatu. Nutsin ja ütlesin läbi pisarate, et mu emmele meeldib Jamie Oliver. Peakokk oli ka sinna sisse kirjutanud ja seda tegid ka teised kokad. Kurb oli, väga kurb. Võtsin enda asjad ja läksin garderoobi, nutsin väga palju ja helistasin emmele, ikka nutsin. :(

Peale seda läksin poodi ja ostsin viimased ostud ning siis läksin koju. Poole 11ks pidime Paddys kokku saama, et mõned joogid teha. Läksin sinna kella 8ks, sest Hegne läks õhtusööki sööma. Saime maja kulul paar jooki ja ootasime teisi, rääkisime juttu ja aeg JÄLLE lendas. Järsku tulid kõik sinna, me rääkisime, naersime ja nautisime õhtut. Mingi hetk otsustas osa rahvast ära minna, sest homme tööpäev. Jäin hommikusöögi kokaga (kes kusjuures pidi kella 6ks tööle minema hommikul, ta sai äkki 3-4h magada) ja ühe teise kokaga. Võtsime veel paar jooki ja siis läksime ka meie ära. Prantslased lahkudes/tervitades teevad kaks musi, hollandlased kolm. Naljakas oli, sest ma ei ole sellise asjaga harjunud, olen harjunud ainult kallistama või kätlema.
Tatsasime Hegnega koju kuidagi ja siis ootas meid ees parim osa - pakkimine. Kohver on nii täis kui täis annab olla ja väga raske, peab vist midagi ümber tõstma. Magama läksime me peale nelja kohaliku aja järgi.
Igatahes ma tahan tänada kõiki, kes aitasid sellel võimalusel tekkida. Kõiki, kes valisid just meid siia praktikale ja kõiki, kes töötasid minuga koos. See oli supper aeg ja kahju, et see juba läbi on!
Thank you all, it was a wonderful time with you all. I hope to see you all soon. And if you come to Estonia, then you have to tell me. Thanks!

:)

Vasakult Roan, Vincent, Robert, Auke, Robert(peakokk), Erik

Toffee nut latte. Merilinist sai Marylin

Hegne:
Eile läksin 12ks tööle. Tööl oli peakokk ja hiljem tuli Tere. Alustasin tööd küpsiste valmistamisega ja serveerisin chicken foccaciot. Ma ei suutnud uskuda, et see oli minu viimane päev, sest tunne oli nagu ma oleksin alles praktikaga alustanud. Üks hetk ma lihtsalt hakkasin nutma... Ma ei suutnud enam end tagasi hoida. Peakokk hakkas naerma ja läks köögist välja ja ütles, et ta tuleb tagasi siis kui ma olen nutmise lõpetanud. Sellepeale hakkasin mina ka naerma, aga raadiost tulid just kurvad laulud ka järjest, mis tegid mu emotsionaalseks. Samal ajal kui ma natukene vesistasin, siis köögiaknast nägin, et peakokk norutab seal nurgas kuidagi vaikselt ja kui ta kööki tagasi tuli, siis ta silmad olid natukene märjad. Ta ei nutnud, aga seda oli näha, et ta oli kurb. Mingi ajapärast ütles ka mulle, et ta vihkab selliseid päevi, sest jälle tuleb kellegiga hüvasti jätta. Lõuna ajal ma suutsin toidust ainult kaks ampsu võtta. Kõik keeras mu sees. Üritades seda toitu süüa tuli varsti kaubamees, kes käib üldjuhul igapäev Paddy's. Hästi tore mees, natuke naljakas kuna ta inglise keel on väga minimaalne, siis räägib friisi-hollandi-inglise keele seguga :D Küsis kas minul  on viimane päev täna ja soovis mulle kõike head. Sellepeale kohe ütlesin talle, et ta ootaks, sest mul on väike kingitus sulle. Kinkisin talle Tallinna šokolaadi ja ta oli väga õnnelik ja hindas seda väga ja siis jätsime üksteisega hüvasti. Olin mõndasid ettevalmistusi teinud, kui tuleb ootamatult see kaubamees uksest sisse ja kinkis mulle Friisimaa juustu vastu. No midaaa? Kusjuures ma ei oodanud temalt mitte midagi vastu. Ma lihtsalt ise tahtsin heast südamest temale midagi kinkida. See oli väga armas temast :) Hakkasime töötajatele valmistama toitu. Panin quinoa(kinoa) keema ja veel õõnestasin suvikõrvitsaid ja pidin sinna sisse midagi tegema. Valmistasin suvikõrvitsate sisse India-metsapähkli seenepüreed ja panin sinna veel punast sibulat ja igasuguseid asju veel sisse. Peakokk ütles: ''It's your party, you decide!'' Ennem püree valmistamist tuli omanik sisse ja ütles, et tal on mulle kingitus. Ma tõepoolest poleks mingit kingitust oodanud, niiet see oli väga suur üllatus. Ütlesin kohe, et mul ka teile midagi. Läksin tõin ülevalt alla Vana Tallinna likööri ja linnupiima ja rummikommid. Vana Tallinna kinkisin bossile ja kommikarbid kokkadele. Boss oli väga üllatunud ja ütles, et ta hoiab selle ilusti endaga. Ja kokad olid ka kommide üle väga õnnelikud. Võtsin siis oma kingi lahti ja seal oli Gennaro Contaldo- Easy Italian kokaraamat. Ma lihtsalt hakkasin koheselt nutma. Ja boss kohe lohutas mind ja kallistas ja küsis: ''Kas mulle meeldis see aeg siin?'' Mina sellepeale: ''Muidugi'' Kingitus käes läksin oma asju edasi tegema. Peakokk tegi ettepaneku, et kõik võiksid sinna raamatusse midagi sisse kirjutada. Ja mina kohe: 'MUIDUGI! See oleks väga hea mälestus mulle.'' Vahepeal käisin köögist väljas ja mingi aja pärast ütles peakokk, et ma läheksin jooksin kohvi baaritöötajatega ja räägiksin juttu nendega. Läksin sinna, siis Maiken kohe kallistas mind ja ütles, et nad kirjutasid ka sinna raamatusse. Ma tegin raamatu kaane lahti ja kohe nägin seal midagi mis tegi mu emotsionaalseks. Ütlesin, et ma vaatan seda kodus kuna ma hakkan muidu pisaraid valama :D:D Kõik olid: ''Awww, don't cry.. you really enjoyed that time in here?'' No muidugi ma nautisin, kui ma emotsionaalseks muutun. Igatahes hiljem tegin köögis mõndasid asju veel ja üsna varsti sain koju. 
Aga ma läksin kell 8 õhtul tagasi oma õhtusööki sööma. Koju minnes kohe, kui uksest sisse läksin hakkasin pisaraid valama ja siis, kui seda raamatut lugesin, valasin veel edasi. Kerge jõe vast nutsin. Merka ka kurbade silmadega istub nurgas, sest me mõlemad väga nautisime seda aega siin ja mõlemal on raske lahkuda siit. Merka otsustas minuga kaasa tulla õhtusöögi ajaks. Toolile istudes tuli Damien ja küsis kas me soovime maja kulul jooki? Mina võtsin Corona ja Merka siidri. Rääkisime juttu ja siis läksime minu seltskonna juurde juttu rääkima. Hiljem tulid Merka töökaaslased ja siis ta läks nende seltskonda. Olime siis kahe seltskonna vahel. Õhtu oli igatahes väga tore ja lõbus. 

Samuti nagu Merka eelnevalt lõpus mainis, et ta tahab tänada kõiki kes meile selle võimaluse andsid, tahan ka mina.Tõepoolest ma olen siiralt tänulik teile! Ma õppisin siin nii palju juurde. See oli unustamatu kogemus ja ma väga nautisin seda aega siin. Aitäh teile!

Enamus töötajad kirjutasid minu raamatusse

Dringitamine.. kõrval on kokk Tere

Baaritöötaja Nicola ja keskel peakokk Guido.

Dafuq!? :D Muidu hea kohv oli.. Orange mocha

Lõpetuseks väike ''nali'' kah. Me jäime oma lennust maha, kuna me ajasime ajad sassi. 

Aga kõik on korras! Saime lennupiletid vahetatud ja ei pidanud maksma selle eest. 

Kell 9.30 läheb lend.

Neljakümne esimene päev Hollandis ehk eelviimane praktikapäev

Eile praktikal alustasin kohe pruuni koogi valmistamist. Sellel on tegelikult hollandi keelne nimetus ka, aga mina sellest aru ei saa ja ei mäleta. Iga kord kui ma seda tegema pean, siis kokk ütleb mulle selle nime, mina vaatan lolli näoga otsa ja küsin, et misasi see veel on? Saan alati vastuseks, et olen seda juba neli korda vähemalt teinud. Ütlen siis rõõmsalt, et aa brown cake yes? Kokk ütleb vastu, et yes brown cake. Paberil on mul retsept eesti keelde tõlgitud ja nimeks pruun kook, tema aga ütleb seda eesti keeles kuidagi pehmelt - brün/prun kook vms. Peale seda sain romanescot puhastada ja keeta. Muidugi sain ka oma "lemmik" tegevust teha - peedi-ja kõrvitsarõngaid vormiga, jääkidest tegin kõrvitsapüreed. Sain ka puljongit kurnata (nagu eelnevalt olen öelnud, pigem see lihtsalt maitsestatud rasv). Tegin ka laimijooki, mis on neil katseklaasi sees ja serveerivad mingi magustoidu juurde. See koosneb 7upist, laimimahlast ja-koorest, suhkrust ja ingveri ning sidrunheina püreest. Segad kokku ja saumikesriga lased läbi. Väga magus aga hea, meenutab natukene mojitot. Lisaks tegin kardemonijäätise segu, see tuleb nüüd üks päev masinasse panna ja ongi maitsev jäätis olemas. Sain ka natukene serveerida ning lõpus oligi koristamine. Lõpus võttis üks kokkadest külmkapist elusa krabi, pani selle mulle näo ette ja ma vaatasin tuima näoga. Ta ei liigutanud ning minu jaoks tundus ta surnud olevat. Nad võtsid kolm krabi ja panid need karbi sisse ning teise külmkappi, peale viilutatud singi karbi. Kui hommikukokad kapist sinki hakkavad võtma, siis on hea üllatus neil. Kui ta oli krabi kappi pannud märkasin, et need ju elavad. Tegelikult oli neil suur karbitäis neid.

Selle nädala peakoka menüü magustoit

Ja eelroog

Must trühvel. Suur summa raha mul käes. Riivivad peale trühvliravioolidele

Täna tegin lõhe tartarri, tüüpilisi ettevalmistusi ehk tükeldasin ja viilutasin, lõikasin vormiga mangotarretist ja serveerisin toite. Külastasin ja juurviljapoodi. Homme palus peakokk, et ma läheks kella 9ks, sest suur lõuna pidi olema ning õhtu on seega vaba. Kui teised lõpetavad siis lähme Paddysse ja teeme mu viimase päeva puhul mõned joogid. Nii kurb, et täna oli eelviimane päev tööl ja homme viimane päev ja siis ongi kõik. Reedel juba lendame ära. Nii kurb. Üldse ei taha mõelda sellele. Eks homme tuleb mõnus pisaratemeri ja pakkimine. Oeh... Kuidas see aeg NIII kiiresti on läinud? Mulle väga sobiks, kui ma käiks korra Eestis ära, näeks oma kallid inimesed ära ja siis tuleks tagasi. Kes iganes minu praktika kohta järgmisena läheb, siis on ta küll õnnega üle valatud - super koht!

Soolane küpsis, oliivipüree ja oliiv. Sellele kõrvale käis ka väikese pitsi sees tarretis

Sinna puru peale läks veel jäätis

Salateid sai täna palju tehtud

Hegne:

Eile pidin jälle saia ostma minema ja tagasitulles serveerisin õunakooke, snäkke (nii kopp on ees neist) ja tükeldasin kartuleid. Valmistasin küpsiseid ja erinevaid taignaid. Lisaks valmistasin Eton messi ja serveerisin veel vahepeal magustoite ja valmistasin osasid A'la Carte roogasid. Wesseliga oli mul viimane päev ja siiski kurb on. Vaikselt hakkab kohale jõudma, et ma lahkun siit paari päeva pärast. Olenemata sellest, et ta vahel käitus nagu imik, on mul siiski kurb temaga ka hüvasti jätta. Wesseliga oli terve päev normaalne töötada ja ta õpetas mulle igasuguseid asju. Siis kui mu tööpäev läbi sai, vahetasime mõned sõnad ja ütles, et minuga oli tore töötada, et ma olin parem, kui need teised praktikandid kes siin varem olnud ja soovis mulle kooliga edu. Vastasin talle, et sinuga oli ka tore töötada, kui sa ei käitunud nagu **** ja soovisin talle samuti edu. Jätsime hüvasti ja mina läksin peale tööd siis toidupoodi. Rõõmsa näoga lidusin poodi sisimas kurb olles. Toidupoes helistas mulle ema ka ja siis kõik hakkas korraga mõikama, et ma lahkun siit ülehomme ja siis natukene seal poes vesistasin :D:D Kurb, sest ma olen nende inimestega harjunud juba ja mulle tundub see juba iseenesest mõistetav, et ma nagu olekski aastaid siin elanud. Ma olen kiiresti kohaneja ja seetõttu on mul ka raske lahkuda.

Lõhefilee mädarõika püree ja peekoni chipsidega

Snäki valik

Vahel toitun ka tervislikult. Tegin endale kreveti-kitsejuustu pestosalati

Täna lõunal käisin oma pilte välja printimas, et nende tahvlile see panna. No nii vihane, sest seda pilti mida ma tahtsin ei olnud minu kaameras ja siis ma printisin mingi kolm enam-vähem normaalset pilti välja. Välja printides oli nendest kolmest üks normaalne. Peale seda suundusin kohe tööle ja esimese asjana panin tahvlile oma pildi ja siis läksin riideid vahetama. Alla tulles tuli kokk Tere uksest sisse ja vaatas tahvile ja ütles: ''Aww, thank you.'' Siis ma kohe küsisin: ''Do you like this picture?'' Tere: ''Yes.'' Mina: '' Actually I wanted to print other picture, but it wasn't in my camera anymore. So I had to choose this one.'' 

Alustasin kartulite tükeldamisega ja friikate valmistamisega. Mingi ajapärast tuli peakokk ka sisse ja Tere näitas tahvli poole ja peakokk hakkas lihtsalt naerama. Mul oli nagu mida hekki!? Tõesti nii jube? Ütles, et see ilmselt seisab seal terve igaviku ja, et Wessel lõikab minu pildist näo välja ja paneb selle oma rahakoti vahele. Terve päev ajas mingi Minu ja Wesseli teemat. Nagu mida!? Minu ja Wesseli vahel pole midagi.. saage ükskord aru juba! Igatahes täna oli köögis kuhjaga tegemist. Hästi palju valmistasin asju ja serveerisin täna. Täna oli suur grupp söömas, siis küsisin kas ma võin kõik magustoidud ise valmistada ja serveerida sellepeale ütles: ''Vabalt, kui sa tahad.'' Tänane päev oli igatahes produktiivne.

Vasakul nurgas on eelmine praktikant kokk Terega ja paremal peakokk eelmises Paddy asukohas

Õunakook

Ham mousse

Hegne nädalavahetus Amsterdamis

Tükk aega mõtlesin kas viitsin kirjutada või mitte. Tegemist oli nii palju, aga ei oska seda nädalat kokkuvõtlikult kirja panna. Aga ma proovin siis kuidagi.
Üks nädalavahetus oli mul Amsterdami jaoks ammu juba ära planeeritud ja seda seetõttu, kuna mu sõbranna ostis lennupiletid koos õega Amsterdami ja meil oli plaan kokku saada.
Esialgu oli jama majutusega, sest hotelle või hosteleid sai ainult broneerida krediitkaardiga ja seda meil kellelgi polnud. Küll aga leidis mu sõbranna sellise lehekülje, kus sa saadad inimestele kirju ja siis otsustavad kas nad on nõus sind majutama või mitte. Kokkuvõtlikult öeldes, siis koht kus inimesed pakuvad oma diivanit sulle magamiseks. Sõbranna soovitas mulle endale ka teha konto, et oleks suurem võimalus leida. Saatsin suure hulga kirju ja järgmisel hommikul oli juba vastuseid. Üldjuhul enamus ei saanud meid majutada kuna nad kas ei olnud tol hetkel oma kodumaal või nad juba majutavad kedagi teist sellel ajavahemikul. Üks kutt oli vastanud maybe ja rääksime pikalt seal leheküljel ja siis küsis mu fb. Rääkisime seal edasi ja ta ütles, et ta usub küll, et ta saab meid majutada, aga pole kindel kas mõlemal päeval kuna ta pidavat mingi päev Saksamaale oma emale külla minema. Asi oli suhteliselt kindel, kuni ta paar päeva hiljem vabandas ja ütles, et ta pidi juba varem sinna minema, et tal kahju, sest ta väga oleks meiega kohtuda tahtnud. See oli natuke kurb uudis, sest see kutt tundus olevat väga lahe ja lisaks ta elas südalinnas ja kõik oleks meil käe-jala kaugusel olnud. Ega ma ei heitnud väga meelt ka, kuna sõbranna ütles, et üks kutt oli talle ka couchsurfingus vastanud ja ütles, et ta saab meid majutada. Soovis minu ja sõbranna fb ka, et näha kellega tegemist on. Rääkisime natuke ja tundus päris chill kutt olevat.
Paar päeva hiljem läksingi hommikul Amsterdami. Sõbranna oma õega oli jõudnud sinna eelneval päeval ja andis teada, et meie host on väga tore ja sõbralik. Väga raske oli hommikul vara üles tõusta, et sõita 2h rongiga lennujaama ja sealt edasi Diemen Zuidi. Sõit kulges hästi ja jõudsin probleemideta Diemenisse. Õnneks see sõit oli 18 min pikk. Kohale jõudes ei teadnud kuhu poole liikuda ja helistasin sõbrannale, et ta mulle metroojaama vastu tuleks. Rens, kes oli meie host elab ülikooli campuses ja see koht natuke meenutas Ameerika filmidest pärit ülikooli linnakut. Väga lux ülikooli campus peaks mainima. Klaasuksest sisse kõndides oli aatrium koos diivanilaadsete istmetega ja lift. Neil on seal campuses isegi jõusaal, mida nad võivad piiramatult kasutada. Rensil on selline poissmehe apartment, aga väga nice. Kohe kui uksest sisse astusin, siis samal ajal hambaid pestes Rens tuli minu juurde kätlema ja tervitama. Esmapilgust kohe tundus, et ta on väga tore inimene. Tutvusime ja rääkisime asjadest. Ütles, et võite teha mida tahate ja külmkapist võite ka võtta mida tahate. Normaalne :D Ei, kutt oli tõesti väga sõbralik ja lahe. Mingi aja pärast otsustasime linna liikuda. Esimese asjana läksime starbucksi, et kohvi võtta. Edasi liikusime linnapeal ringi ja käisime muuseumis ja mõndades poodides. Tagasi Diemenisse minnes käisime poest läbi, et teha midagi Rensile süüa. Kuna tal ahju pole, siis mõtlesime midagi lihtsat teha ja otsustasime kana wrappe valmistada. Makstes poes asjade eest, siis sõbranna õde ütles Merjele: ''Pane midagi enda kotti ka.'' Mõned sekundid hiljem üks noormees kes meie taga seisis üles: ''Pane midagi enda kotti ka.'' Koheselt me kõik kolm vaatasime talle otsa ja naersime ja siis küsisime: ''Eestlased?'' Noormees: ''Jah :D'' Naersime ja siis küsisin: ''Kas te elate siin?'' Noormehed: ''Ja, me töötame siin. Teie?'' Sõbranna õde: '' Niisama, tulime sõbrale külla.'' See oli küll väga naljakas, sest ma olen ühekorra eestlast näinud siin olles ja seda Leeuwardenis. Aga Amsterdami äärelinnas poes, samas kassajärjekorras kohata eestlast oli üsna veider (heas mõttes). Läksime tagasi Rensi juurde ja valmistasime talle õhtusööki. Ta oli meeldivalt üllatunud ja ütles, et me ei pea talle muidu süüa tegema, sest ta saab toiduvalmistamisega ise ka hakkama. Me tahtsime viisakad olla ja midagi vastu pakkuda. Välja me sel õhtul ei läinud kuna sõbranna oli väga väsinud. Järgmisel päeval tahtsime minna Van Goghi muuseumisse, aga jõudsime linna suhteliselt hilja. Teepeale jäi palju kohti millest läbi hüppasime ja tänava show muuseumi lähistel. Kui me sinna muuseumi jõudsime, oli seal väga pikk järjekord ja töötaja ütles, et nad hakkavad tunni pärast sulgema ja soovitavad aega varudes tagasi tulla mingi teine päev, et muidu ei jõua midagi vaadata. Küsisime kas pühapäeval ka lahti on ja saades positiivse vastuse otsustasime, et läheme homme.
Muuseumi vastas oli House Of Bols (Bols valmistab likööre). Suundusime sinna, aga piletit ei ostnud kuna see oli liiga kallis, aga käisime seal House Of Bolsi suveniiri poes ja ma ostsin endale kakaovahu.. mm, täiega nämma. Hakkasime metroo jaama poole liikuma ja kõndisime rikkurite rajoonist läbi. Väga kõva. Louis Vuittoni, Chaneli, Gucci, Jimmy Choo, Burberry jne poed olid seal tänaval. Väga ilusad autod samuti. Nägime isegi, et üks mees pani oma imiku Maserati esiistmele. Lucky one. Otsustasime Louis Vuittoni poest läbi käia. Tol hetkel me ei olnud just oma parima väljanägemisega ja seetõttu oli väga imelik seal poes olla. Me sõbrannaga ei julgenud väga midagi puudutada, aga sellest hoolimata sõbranna õde küll. Poest väljudes suutis ta oma kotiga Louis Vuittoni poolsaapa ümber kukutada, mille ma siis ilusti tagasi panin, sest ise ta seda ei näinud. Kõndisime sealt võimalikult kiiresti välja :D:D:D Hakkasime Vondelparki minema, aga kuna vihma sadas, siis mõtlesime, et savi, lähme koju tagasi. Ennem seda käisime Starbucksist läbi ja taaskord punaste laternate tänavalt läbi. Kui ma oma esimese kohvi olin kätte saanud ja läksin oma kohale istuma, ütles sõbranna: ''Kuule su kohvi on siin'' Mul oli nagu mis mõttes!? Mul on kohvi käes. Läksin võtsin oma juba kättesaadud kohvi ja läksin tagasi oma kohale. Ega ma ei kurda ja ütlema ka ei läinud. Free coffee, yay. Teenindaja oli vist kergelt sisse võetud sõbranna õest. Kihistas seal ja pillas topse ümber. Kui minuni järg jõudis, siis kirjutas ta mu nime valesti ja võttis uue topsi ja kirjutas minu nime õigesti. Aga ta oli selle minu vale nimega topsi kogemata baristale andnud ja seejärel andis selle õige nimega topsi ka baristale. Tagasi koju jõudes hakkasime end linna minekuks sättima. Rens tuli ka meiega. Läksime kuskil 12 ajal ööbussiga linna. Täitsa pekkis üks bussipilet maksis 4.50 eurot. No seda melu ja aurat ei anna eesti omaga võrreldagi. Uhked klubid kus on pikad järjekorrad, hea muusika jne. Väga kõva. Me nendesse kõige uhkematesse ei läinud kuna järjekorrad olid pikad ja vihma sadas. Baaride poole liikudes avastasin, et mul ei ole DOKUMENTI kaasas (ma võtsin rahakotist raha endaga ainult kaasa, aga dokki unustasin maha). Ma olin jõle vihane enda peale ja tuju vajus hetkega nulli. Rens ütles, et ta usub, et me kuskile ikka saame sisse, et las teised lähevad ees ja sina nende järgi. Liikusimegi esimese baari juurde ja mina kõige halvemat oodates, sisendades endale, et ma niikuinii ei saa sisse, siis selgus, et saingi. Turvamehed ei küsinudki dokumenti. Sisse minnes oli seal nii kohutav muusika, et mu kõrvadest hakkas sita vett jooksma. Täielik Plubi-Shootersi segu, nii inimesed kui ka muusika. Seal olles ei muutunud mu tuju paremaks vaid halvemaks. Jõime mõned joogid ja siis ma ütlesin: ''Mul savi, aga ma tahan siit ära minna, sest see koht ei meeldi mulle üldse ja kui ma kuskile mujal sisse ei saa, siis ma lähen oma dokumendile järele.''
Jõudsime kõik ühisele meelele, et võiks tõesti kuhugile mujale minna. Läksime sinna kõrval asuvasse klubisse. Mina jälle halvimast halvimat oodates. Voilaa, vaatas ainult mu koti sisse ja sisse ma saingi. Klubi uksest sisse astudes läks tuju väga heaks, sest muusika oli hea ja pidu käis täies hoos, aga veits ülerahvastatud oli. Tantsida oli seal põhimõtteliselt võimatu, aga saime hakkama. Inimesed nii vabameelsed, aga mehed on siin perverssemad. Õhtu jooksul üks mees jälitas mind klubis ja seejärel Turkish version of Jersey Shore guy, kes tuli isegi meiega kaasa, kuigi me ei soovinud seda. Rens oli selgeks teinud talle: ''Ilmselt kui nad sinust välja ei tee, siis ilmselgelt nad ei ole ka sinust huvitatud.'' Tüüp ütles: ''On on, ma tean, et nad on.'' Nagu mida hekki!? :D Ja kui me takso peale kõndisime, siis see Turkish Jersey Shore guy veel ütles mulle, ennem autosse sisse astumist: ''Oled sa kindel, et sa minuga kaasa ei taha tulla?'' Mul oli nagu.. ei, palun jäta mind juba rahule.'' Järgmisel päeval peale pidu käisime Merje õega ennem, kui me koju läksime, punaste laternate tänaval olevast baarist läbi, et juua üks õlu. Igatahes peale baari suundusime koju ja punaste laternate tänav oli niigi ülerahvastatud ja kuidas see võimalik on.. Amsterdam on nii suur ja SEE SAMA TÜÜP ILMUB KUSKILT VÄLJA!!! Tuli minuga kohe rääkima ja siis küsib kuhu ma lähen ja, et kas sulle ei meeldi minuga rääkida, et lähme kuskile dringile. Öeldes talle mingi miljon korda, et ei.. ma lähen koju ja jah mulle ei meeldi sinuga rääkida. Ütleb ta mulle: ''Fuck you, bitch!'' Mina vaadates talle hämmastunud näoga otsa vastasin talle samaväärselt: ''Fuck you too, fag!'' Igatahes jah... naljakas :D Takso sõit läks meil maksma 26 eurot, et kui keegi peaks Amsterdami sattuma, siis võimaluse korral vältige taksoga sõitmist kuna see päris kallis siin. Ennem magama minekut ajasime veel juttu ja jõime. Järgmisel päeval hommikul läksime sõbrannaga Van Goghi muuseumisse. Järjekord oli meeletult pikk. Ma arvan, kui me järjekorra lõpus oleksime seisnud, siis me oleks 1,5h vähemalt seisnud. Meil pidavat olema fast pass ja me läksime järjekorra ette ja küsisin töötajalt, et kas teil on siin fast passi rida ka. Ja ta ütles, ei. Siis meil oli, issand jumal.. kas tõesti, me peame järjekorra lõppu minema ja ootama seal ülikaua. Aga seda me siiski ei teinud me läksime lihtsalt mingi tüdrukute pundi taha järjekorra ette ja mitte keegi ei öelnud midagi :D Ootasime seal max 15min :D Muuseum iseenesest oli väga super. Sürr oli Van Goghi maale väga lähedalt vaadata. Igatahes, kui keegi Amsterdami peaks sattuma, siis see muuseum peaks igaühel must see olema! Soovitan soojalt. Peale seda me käisime suveniiri poest läbi ja läksime tagasi koju. Kodus me midagi väga erilist ei teinud. Rääkisime ja jõime. Vaatasin natukene Mtv Ema live. Üli haige mõelda, et need kõik kuulsused olid meist 5 min kõnnaku kaugusel. Kahjuks ma ei saanud piletit sinna, muidu oleks ise ka seal olnud.. mega äge oleks olnud :( Otsustasin, et ma lähen järgmise päeva hommikul rongiga Leeuwardenisse, kuna mingid tee tööd olid ja ma oleks pidanud seal ümberistuma. Sõbranna oli taas väsinud ja ma läksin tema õega linnapeale. Käisime linnas ringi ja söömas. Tagasi koju jõudes läksime magama ja varahommikul lahkusin. Kuna ma ei saanud Rensiga hüvasti jätta, sest kõik magasid nii sügavalt ja üles ma ka ei tahtnud neid ajada, siis mõtlesin, et viisakas oleks talle kiri jätta. Leeuwardenisse tagasi jõudes oli mul tund aega ennem tööd kodust läbi käia ja asjad lahti pakkida. Väga, väga lahe nädalavahetus oli mul ja ma armastan Amsterdami, sest see väga vinge linn.

Mtv värgindus

Red Light District

Ülikooli campus

Rensi apartment

Rijksmuseum

Street show

Rikaste rajoon

Õnnelik oma kahe kohvi üle

Sellised on poppide klubide järjekorrad

Plubi-Shootersi seguga baar

Klubi

Long Island Iced Tea

Jah, seersant!

Van Gogh 

Hot Dog