43 päeva seiklusi Leeuwardenis: Neljakümne teine päev Hollandis ehk viimane praktikapäev ehk väga emotsioonirikas päev!

TÄNASE PÄEVA LAUL -
http://www.youtube.com/watch?v=ukCyt47eIkA
"JUST HOLD ON WE'RE GOING HOME" :(

Merka:
Eile läksin kella 9ks tööle, sest suur lõuna oli tellitud. Ühes majas 60 inimest ja teises 47 vms. Igasuguseid võileibu ja magusakandikuid tuli valmistada. Tegin tohutult võileibu, väga-väga palju ja erinevaid. Kui pidin magusakandikut tegema siis oli minu fantaasia kadunud. Ma ei osanud mitte kuidagi neid kooke ja snäkke sinna mahutada. Hommikusöögi kokk küsis ka mu käest, et kus su inspiratsioon kadunud on. Täiesti null ideed oli. Lõpuks kuidagi sai pandud. Aeg lendas kiiresti, tegelikult on terve Hollandis veedetud aeg kiiresti läinud.
Mingi hetk ütles hommikusöögi kokk, et ta läheb nüüd ära. Tundsin, et hakkan kohe nutma, aga üritasin ennast tagasi hoida, sest noh, aega on nutta veel küll ja küll...Peakokk kutsus mu enda juurde, järsku tulid kõik sinna ja kui peakokk rääkima hakkas, tuli pisaratemeri. Ta andis ka mulle kingituse. Väike pakikene. Küsisin, et kas ma pean kohe lahti tegema? Muidugi tuli vastuseks. Avasisin siis nuttes seda ja sain Hollandi köögi raamatu. Väga rõõmus, sest seal on kõik bitterbollenid ja poffertjesid ja kõikide teiste traditsiooniliste toitude retseptid sees. Ega see loomulikult kõik ei olnud, üks pakk oli veel. Avasin sellegi ja sain Jamie Oliveri raamatu. Nutsin ja ütlesin läbi pisarate, et mu emmele meeldib Jamie Oliver. Peakokk oli ka sinna sisse kirjutanud ja seda tegid ka teised kokad. Kurb oli, väga kurb. Võtsin enda asjad ja läksin garderoobi, nutsin väga palju ja helistasin emmele, ikka nutsin. :(

Peale seda läksin poodi ja ostsin viimased ostud ning siis läksin koju. Poole 11ks pidime Paddys kokku saama, et mõned joogid teha. Läksin sinna kella 8ks, sest Hegne läks õhtusööki sööma. Saime maja kulul paar jooki ja ootasime teisi, rääkisime juttu ja aeg JÄLLE lendas. Järsku tulid kõik sinna, me rääkisime, naersime ja nautisime õhtut. Mingi hetk otsustas osa rahvast ära minna, sest homme tööpäev. Jäin hommikusöögi kokaga (kes kusjuures pidi kella 6ks tööle minema hommikul, ta sai äkki 3-4h magada) ja ühe teise kokaga. Võtsime veel paar jooki ja siis läksime ka meie ära. Prantslased lahkudes/tervitades teevad kaks musi, hollandlased kolm. Naljakas oli, sest ma ei ole sellise asjaga harjunud, olen harjunud ainult kallistama või kätlema.
Tatsasime Hegnega koju kuidagi ja siis ootas meid ees parim osa - pakkimine. Kohver on nii täis kui täis annab olla ja väga raske, peab vist midagi ümber tõstma. Magama läksime me peale nelja kohaliku aja järgi.
Igatahes ma tahan tänada kõiki, kes aitasid sellel võimalusel tekkida. Kõiki, kes valisid just meid siia praktikale ja kõiki, kes töötasid minuga koos. See oli supper aeg ja kahju, et see juba läbi on!
Thank you all, it was a wonderful time with you all. I hope to see you all soon. And if you come to Estonia, then you have to tell me. Thanks!

Vasakult Roan, Vincent, Robert, Auke, Robert(peakokk), Erik

Toffee nut latte. Merilinist sai Marylin

Hegne:
Eile läksin 12ks tööle. Tööl oli peakokk ja hiljem tuli Tere. Alustasin tööd küpsiste valmistamisega ja serveerisin chicken foccaciot. Ma ei suutnud uskuda, et see oli minu viimane päev, sest tunne oli nagu ma oleksin alles praktikaga alustanud. Üks hetk ma lihtsalt hakkasin nutma... Ma ei suutnud enam end tagasi hoida. Peakokk hakkas naerma ja läks köögist välja ja ütles, et ta tuleb tagasi siis kui ma olen nutmise lõpetanud. Sellepeale hakkasin mina ka naerma, aga raadiost tulid just kurvad laulud ka järjest, mis tegid mu emotsionaalseks. Samal ajal kui ma natukene vesistasin, siis köögiaknast nägin, et peakokk norutab seal nurgas kuidagi vaikselt ja kui ta kööki tagasi tuli, siis ta silmad olid natukene märjad. Ta ei nutnud, aga seda oli näha, et ta oli kurb. Mingi ajapärast ütles ka mulle, et ta vihkab selliseid päevi, sest jälle tuleb kellegiga hüvasti jätta. Lõuna ajal ma suutsin toidust ainult kaks ampsu võtta. Kõik keeras mu sees. Üritades seda toitu süüa tuli varsti kaubamees, kes käib üldjuhul igapäev Paddy's. Hästi tore mees, natuke naljakas kuna ta inglise keel on väga minimaalne, siis räägib friisi-hollandi-inglise keele seguga :D Küsis kas minul on viimane päev täna ja soovis mulle kõike head. Sellepeale kohe ütlesin talle, et ta ootaks, sest mul on väike kingitus sulle. Kinkisin talle Tallinna šokolaadi ja ta oli väga õnnelik ja hindas seda väga ja siis jätsime üksteisega hüvasti. Olin mõndasid ettevalmistusi teinud, kui tuleb ootamatult see kaubamees uksest sisse ja kinkis mulle Friisimaa juustu vastu. No midaaa? Kusjuures ma ei oodanud temalt mitte midagi vastu. Ma lihtsalt ise tahtsin heast südamest temale midagi kinkida. See oli väga armas temast :) Hakkasime töötajatele valmistama toitu. Panin quinoa(kinoa) keema ja veel õõnestasin suvikõrvitsaid ja pidin sinna sisse midagi tegema. Valmistasin suvikõrvitsate sisse India-metsapähkli seenepüreed ja panin sinna veel punast sibulat ja igasuguseid asju veel sisse. Peakokk ütles: ''It's your party, you decide!'' Ennem püree valmistamist tuli omanik sisse ja ütles, et tal on mulle kingitus. Ma tõepoolest poleks mingit kingitust oodanud, niiet see oli väga suur üllatus. Ütlesin kohe, et mul ka teile midagi. Läksin tõin ülevalt alla Vana Tallinna likööri ja linnupiima ja rummikommid. Vana Tallinna kinkisin bossile ja kommikarbid kokkadele. Boss oli väga üllatunud ja ütles, et ta hoiab selle ilusti endaga. Ja kokad olid ka kommide üle väga õnnelikud. Võtsin siis oma kingi lahti ja seal oli Gennaro Contaldo- Easy Italian kokaraamat. Ma lihtsalt hakkasin koheselt nutma. Ja boss kohe lohutas mind ja kallistas ja küsis: ''Kas mulle meeldis see aeg siin?'' Mina sellepeale: ''Muidugi'' Kingitus käes läksin oma asju edasi tegema. Peakokk tegi ettepaneku, et kõik võiksid sinna raamatusse midagi sisse kirjutada. Ja mina kohe: 'MUIDUGI! See oleks väga hea mälestus mulle.'' Vahepeal käisin köögist väljas ja mingi aja pärast ütles peakokk, et ma läheksin jooksin kohvi baaritöötajatega ja räägiksin juttu nendega. Läksin sinna, siis Maiken kohe kallistas mind ja ütles, et nad kirjutasid ka sinna raamatusse. Ma tegin raamatu kaane lahti ja kohe nägin seal midagi mis tegi mu emotsionaalseks. Ütlesin, et ma vaatan seda kodus kuna ma hakkan muidu pisaraid valama :D:D Kõik olid: ''Awww, don't cry.. you really enjoyed that time in here?'' No muidugi ma nautisin, kui ma emotsionaalseks muutun. Igatahes hiljem tegin köögis mõndasid asju veel ja üsna varsti sain koju.
Aga ma läksin kell 8 õhtul tagasi oma õhtusööki sööma. Koju minnes kohe, kui uksest sisse läksin hakkasin pisaraid valama ja siis, kui seda raamatut lugesin, valasin veel edasi. Kerge jõe vast nutsin. Merka ka kurbade silmadega istub nurgas, sest me mõlemad väga nautisime seda aega siin ja mõlemal on raske lahkuda siit. Merka otsustas minuga kaasa tulla õhtusöögi ajaks. Toolile istudes tuli Damien ja küsis kas me soovime maja kulul jooki? Mina võtsin Corona ja Merka siidri. Rääkisime juttu ja siis läksime minu seltskonna juurde juttu rääkima. Hiljem tulid Merka töökaaslased ja siis ta läks nende seltskonda. Olime siis kahe seltskonna vahel. Õhtu oli igatahes väga tore ja lõbus.

Samuti nagu Merka eelnevalt lõpus mainis, et ta tahab tänada kõiki kes meile selle võimaluse andsid, tahan ka mina.Tõepoolest ma olen siiralt tänulik teile! Ma õppisin siin nii palju juurde. See oli unustamatu kogemus ja ma väga nautisin seda aega siin. Aitäh teile!