Kaheksas päev Hollandis

Tänane hommik algas ikka väga värviliselt! Olin väga sügavas unes, kui lõppude lõpuks ma hakkasin mingist teisest dimensioonist välja tulema, sest mingi hull kolistamine käis meie uksega. Ma arvasin, et ma kuulsin seda kolinat nii domineerivalt, unes. Selgus, et reaalselt. Keegi üritas meie ust avada. Ma täiega ehmatasin ära, sest kes tuleks lampi meie ust avama nii, et keegi üritaks nagu ust maha lõhkuda. Selline tunne oli, et meid tuldakse röövima..
Ma siis tõusin üles.. Sosistades hüüdsin Merkat.. Merka ütles mulle, et mine ava uks, et ma ei viitsi alla tulla.. Hirmunult avasin ukse- oodates kõige hullemat. Ukse taga oli naine kelle juures me käisime ööbimiskoha lepinguid allkirjastamas.. Naine vaatas ehmunult mulle otsa ja mina pool unesegaselt küsisin: ''What's going on?'' Naine vastas mulle: ''Vabandust, ma arvasin, et siin keegi ei ela ja ma tulin ruumist pilte tegema. Aga õigus, te ju elate hetkel siin sees.'' Mida hekki nagu!? Kas nagu tõesti ei kontrolli ennem tulekut, et kas keegi momendil elab siin? Igatahes peale seda kui ta nägi, et siin elavad siiski hinged, otsustas ta kiirelt minekut teha. Merka kusjuures arvas, et mina läksin tööle ja selletõttu kolistasin ka allkorrusel. Igatahes, kui tädikene tõmbas minekut, siis kobisin voodisse tagasi, et tunnike veel magada. Täna hommikust saadik on väljas kohutavalt tuuline, jube ilm.. Tööl olles ma midagi väga  märkimisväärset ei teinud. Soodaleib oli uus asi mida ma täna tegin ja sibulapirukas. Muidu tegin jälle köögiviljade tükeldamist, küpsiseid, friikaid, snäkke ja serveerisin ka vahepeal.
Täna õhtul läheme me ilmselt kuskile välja ka.

Tänane õhtusöök, yum. Pole ammu nii mahlast kana saanud.. Olin juba unustanud, et kana võib nii hästi maitseda.