43 päeva seiklusi Leeuwardenis: Kaheksateistkümnes päev Hollandis ehk külastasime linna Groningen

Äratus oli meil pandud täna varajaseks, et me saaksime ära käia kontoris, kus me oma elukoha lepinguid vormistasime. Merka ärkas täna suure peavaluga ja ma olin lihtsalt uimane. Käisime seal kontoris ära ja maksime oma voodilinade eest 65.- !!!! Õnneks me nõude eest ei pidanud maksma, kuna ütlesime, et me ei kasuta neid. Me olime eelneval päeval need nõud ilusti kasti, paberite vahele tagasi pannud. Niisiis viisimegi need nõud tagasi ja otsustasime edasi kõndida rongijaama, et sõita 2x suuremasse linna, nimega Groningen. See on 60 km Leeuwardenist ehk ~45 min rongisõitu. Ostsime oma piletid automaadist ja võtsime kõige soodsamad piletid, ehk edasi-tagasi sõit läks maksma 11.20 eurot. Sõit kulges probleemideta. Üks peatus ennem Groningeni tuli peale botoxinäoga valge mimm koos oma kahe mustanahalise lapsega. Ei tea kas need olid ta enda sünnitatud, adopteeritud või Aafrikas Ipodi vastu vahetatud. Igatahes botoxi mimm istus Merka kõrvale ja üks mustanahaline tüdruk minu kõrvale ja mustanahaline poiss istus teiselpool akent. Mul oli lauapeal kaamera ja kui mimm koheselt istus, siis vaatas ta mu kaamerat ja hetkega hakkas oma kotis sobrama ja võttis välja enda digifotoka. Hakkas siis tegema kohe pilte oma lastest, olles ise nii ekstaasis sellest. Plika hakkas mu kõrval inisema, et: ''Äää, lõpeta ära!!!'' Üritades emalt digikat käest ära saada. Poiss tuli ka jooksusammul oma kohalt ära, et emalt kaamera käest ära võtta. Igatahes naljakas oli vaadata seda :D Jõudsime linna ja otse seadsime oma sammud kesklinna poole, et poodidesse sobrama minna. Groningenis oli hoopis teine melu. Mulle meeldis seal rohkem, kui Leeuwardenis. Aga poodides on siin esmaspäeviti jõle palju rahvast, selline tunne nagu laupäev oleks olnud. Esialgu ei leidnud me kumbki midagi, aga hiljem saime endale mõned asjad küll. Mina sain endale kleidi, nahk jaki, sõrmuse, kreemi ja šampooni. Merka sai endale sõrmuse, pesu ja kampsuni. Kuna me tahtsime minna sööma KFC-sse, siis küsisime ühelt jalgrattaga noormehelt, et kus see asub. Mees ütles: ''Ohhohhoo, see natuke kaugel, umbes kõndige siit teed kaudu ja siis keerake sealt jne...'' Kuna nälg kohutavalt näpistas, siis läksime teises suunas, et millegiga enda kõhtu täita, et oleks energiat seda otsida. Käisime siis kohvikus, kus mina võtsin endale panini ja panna montata kohvi. Merka võttis endale šokolaadikoogi ja funky monkey kohvi. Seal kohvikus oli wifi ka ja vaatasime kaardilt kui kaugel see siis on. Sinna oli 1,3 km.. haha, tõesti kaugel.. :D Ilmselt kui me oleksime jalgrattaga olnud, siis ta oleks öelnud lähedal. Aga siin jala kõndima pole vist keegi väga harjunud, sest kõige viimasel kohal on jalakäijad. Groningenis veel jäid autod seisma ja lasid sul üle tee minna, aga Leeuwardenis pead ise teele süstima, kui üle tee tahad minna. Pigem on oht siin jalgratta alla jääda. Igatahes peale kohvikut kõndisime oma google mapsi kaudu KFC'sse. Seal lähedal pidi IKEA ka olema. Sildid igal pool viitasid sellele. Aga mida ei leidnud, oli IKEA. Käisime siis Kentucky Fried Chickeni's. Mõned neegrid istusid seal oma kanatünnidega ja järasid üksinda kanakintse. Me mõtlesime ka seda võtta, aga jumal tänatud, et me seda siiski ei võtnud. Me võtsime endale Boxed Meal'i kus oli ka hunnik erinevaid kanasi, friikad, salat ja jook. Ma suutsin sellest kõigest kaks vürtsikat kanakoiba ära süüa ja ühe kanafilee riba ja ma olin täiesti full, rohkem ei suutnud ja võtsin ülejäänu kaasa. Merkal oli suhteliselt sama olukord. Peale seda suundusime mööda maanteed ekseldes rongijaama. Autojuhid vaatasid meid imelikult, sest kõnniteed polnud ja me kõndisime lihtsalt suure tee ääres muru peal. Jälgisime silte station ja station ja rongijaama me jõudsimegi. Nüüd kodus, elus ja terved.