reede, 18. oktoober 2013

Viieteistkümnes päev Hollandis ehk inimesed miks te enda tööd korralikult ei tee?

Merka:
Mul on ainult homme veel vaja praktikale see nädal minna. Siis tuleb kaks vaba päeva. Ajasin ennast nagu ikka see nädal kella üheksaks praktikale. Nägin täna esimest korda peakokka pahas tujus ka. Õiendas täna kellegiga, mina vaatan ja kuulan ja mitte midagi aru ei saa. Ainult emotsioonid. Küsisin ühelt kokalt, et kas tal on paha tuju või? Sain vastuseks, et natukene jah. Köögis käis muusika, inimesed olid vait ja korraks oli tunda sellist halba aurat seal liikumas. Aga õnneks on peakokk väga tsill vend ja väga kiirelt kadus ka tema halb tuju. Ma eelmine postitus või millalgi rääkisin, et ma olen harjunud enda järgi koristama ja lõikelaudu pesema jne. Nemad seda eriti ei tee ja seega teen mina tihti nende eest ka, sest mind lihtsalt häirib. Ja nüüd nad vist ongi ära harjunud, et ma koguaeg koristan. Ühesõnaga, kui midagi köögis teha ei ole, siis kuulen vastuseks, et no korista siis natukene. Pinnad läigivad, põrand on pühitud, kõik on tehtud. Aga sa võid ikka koristada. Koristada midagi, mida ei ole enam koristada. Ma tõmbasin täna kaks korda põrandaid, sest midagi muud polnud koristada. Mul ongi tunne, et ainult mina neid põrandaid koristan (okei tegelt mitte, olen näinud teisi ka koristamas). Nad panevad mind koristama asju, mida nad vist ise mitte kunagi ei tee. "Sa võid koristada natukene. Tõmba pinnad ja põrandad ja külmkapi võid ka korda teha ja nii edasi..." Esku peaks küll mu üle uhke olema, ma olen varsti nagu paberitega koristaja. Peaks vist eriala vahetama?! Hommikusöögi kokk oli ka täna, et sa võid koristada natukene. Vaatab köögis ringi ja ütleb, et aa ei olegi midagi koristada, kõik niigi läigib juba. Aga vähemalt on kõik nii sõbralikud ja ütlevad pärast aitäh ja on niisama rõõmsad ning abivalmid :)
Peale tööd hüppasin Paddyst jälle läbi. Mul on varsti tunne, et Hegne töökaaslased ei salli mind enam seal :D Ma alati tulen ja räägin paar sõna Hegnega juttu, kuigi ta peaks tegema tööd (isegi kui ei ole tööd teha, ta peseb siis treppe :D) Siis tulin koju ja mõtlesin, et puhkan natukene. Aga jäin hoopis kellegi blogi lugema. Mingi hetk tuli Hegne. Läks siis arvutisse ja ütles, et ei no tore mine vaata e-maili. Meil on ööbimiskoha poolt tulnud novembrikuu arve 175 eurot rendi eest. Kurat kui närvi me läksime. Pole oluline, et me maksime oktoobri ning novembri rendi esmaspäeval ära. Kas nad üldse ei kontrolli? Täpselt nagu üks hommik see naine tuli ukse taha kolistama ja ala ma unustasin ära, et te siis elate. WTF? Palun kontrollige, see on teie töö ja meie peame siis oma närve ja und raiskama. Kuna email tuli kolm minutit tagasi siis jooksime padavai sinna kontorisse, aga see oli kinni. Eks me esmaspäeval lähme siis rääkima. ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕH.
Läksime siis lähemal asuvasse Jumbosse. Vaatasime natukene ka seal kandis ringi. Ilus on siin. Nüüd kodused.




Leidsin peakoka twitterist sellise pildi :D

Järgmiseks nädalaks lubab päris head ilma. Paremat kui teil seal :P

Magusaisu tuleb ju rahuldada

Minu resto köök. Näete kuidas kõik läigib jah :D


Hegne:
Praktika algas kell 12. Täna ma ei teinud põhimõtteliselt mitte midagi. Ainult ettevalmistusi ja serveerimisi. Täna oli jälle Wessel. Mingiaeg istusime Wesseliga baaris, kuna midagi polnud teha, ütles ta mulle: ''We have to clean kitchen today, 5 min and then we're going to clean.'' Mul oli nagu okeeeei. Kolm minutit möödas.. Okei, lähme nüüd koristama. Köögis küsisin siis, et mida ma tegema pean. Tüüp vastas mulle, et ma läheksin treppe puhastama. Olgu, ma mõtlesin, et ta annab mul külmkappi koristada, mis oleks ka lebo olnud, kuna seal suurt midagi pole koristada. Eile oli niikuinii üks suurpuhastus köögis. Lõpetasin treppide küürimise ja küsisin mida ma nüüd tegema pean? Vastas, et ma valmistaksin küpsiseid.. Nii palju siis koristamisest? :D:D:D Kui Merka tuli, siis hakkas ta mind täiega kiusama ja nokkima ja siis me üle köögi seal jagelesime. Kohe oli vaja mingit show'd teha. Ennem oli minuga täiesti normaalne :D:D Ma rääksin Merkaga sealt köögiaknast eesti keeles. Ütlesin Merkale ''Näed jah.. kohe kui sa siia tulid on vaja esineda.'' Wessel kohe ütles mulle: ''Don't speak your own language, or you both going to clean the kitchen.'' Mul oli nagu wtf :D  Ma sain täna teada sellist asja. Baaritöötaja, kellega ma siit kõige rohkem suhtlen (ma saan kõigiga läbi, aga tema tundub neist baaritöötajatest sümpaatseim), on olnud Harry Potteri esimeses filmis. Ta vist lihtsalt oli seal kaamera ees mööduv objekt kes pomises paar sõna või lauset. Ei tea, peaks filmi uuesti vaatama.. äkki tunneb ära. Aga siiski väga lahe. 





neljapäev, 17. oktoober 2013

Neljateistkümnes päev Hollandis


Hegne:
Täna läksin tööle kella kolmest. Magasin väga hästi. Tundus lausa, et terve igaviku. Tööl oli peakokk ja kella viiest tuli juurde teine kokk nimega Wessel. Kes on muideks minust aasta noorem ja seda on siiamaani raske uskuda, sest ta näeb välja nagu kahekümne kahe aastane. Täna valmistasin Indiapähkli-seenepüreed, tostit ( röstsai mis on juustu ja singiga), küpsiseid, kana, veise sisefileed, fish and chipse, sea sisefileed, snäkke, salateid ja serveerisin ka. Wessel ütles mulle täna õhtul, et kui sa siin töötad, siis sa võid igakord peale tööd baarist ühe tasuta joogi võtta (ükskõik millise). Muidu ma võin päev läbi tasuta mitte alkohoolseid jooke juua. Ma otsustasin vana hea Corona endale võtta ja natuke aega hiljem tuli Wessel ka seltsi. Siis rääksime seal koos baaritöötajatega. Päris lahedad inimesed töötavad siin. Ma olen hetkel küll väga rahul oma kollektiiviga. Peale jutuajamist suundusin koju ja meie tagahoovis algas venelaste pidu, juhhhuu!! No sleep today..


Veise sisefilee


Fish and chips


Merka:
Nii raske on hommikul kell kaheksa ennast sooja teki alt üles ajada ja trepist alla kobida. Ometigi pean seda see nädal tegema. Tegelikult on hea varem praktikale minna, sest siis lõpetan kuskil lõunal, poed on lahti kui vajadust peaks tekkima ja ei ole nii pime koju minna. Hommikul üles tõustes tundsin ennast halvasti. Kõht valutas ja paha oli olla, ometigi pidasin täna terve päeva piineldes vastu. Hiljem sain õiendada, et miks ma kohe ei öelnud, et paha olla on. Aga kes ikka viitsib neid päevi järgi teha :)! Alustasin hommikul grillitud kartulikuubikute valmistamisega. Jamasin nendega vist ligi poolteist tundi. Sest kõigepealt pead kartulid lõikama täpselt ühe paksuseks ja pikkuseks, siis keedad max 2 minutit soolavees ja siis kuumutad üli kaua grillipanni ning lased natukene ühelt poolt, et ilusad triibud peale tuleksid. Valmistasin mõningaid võileibu ka. Nemad kutsuvad neid broodjeteks (sai või leib pikkupidi katki lõigatud, lisandid sees). Kuna see nädal on hommikul lisaks kokale ka üks teine praktikant, siis erilist suurt midagi teha ei ole. Meie tuleme kella üheksaks ja kokk alustab kell kuus, seega enamus asjad on juba tehtud. Küll me saame aga teha ettevalmistusi lõunaks ja õhtuks. Ja kui midagi teha ei ole, siis pannakse mind jätkuvalt kööki koristama, mis niigi läigib koguaeg, sest ma koristan iga päev seda kööki :D Nemad ei pea hügieenist nii palju kinni, kui meil Eestis. Mina olen harjunud koguaeg lõikelauda ja pindu pesema ja koristama, nemad eriti mitte. Prügi lendab maha ja hiljem saad selle harjaga kokku tõmmata. Mina kohe koristan ära. Ma vist olengi koristaja seal köögis. Mingi hetk tuli meil paus, tegime praktikandiga võikusid ja kroketeid. Suutsin ära süüa ainult ühe võileiva ja ühe kroketi (need on sama maitsega mis bitterballenid, aga teise kujuga lihtsalt). Kui mitte iga päev, siis üle päeva kasutan vorme ja lõikan peedist, kõrvitsast ja porgandist kujundeid. Kõrvitsast hakkavad käed alati nii valutama, sest see on nii kõva ja mul saab alati jõud otsa. Midagi tegin veel, ei meenu hetkel. Peale praktikat hüppasin poest läbi, et proovida jalanõusid, mis üks päev silma jäid. Kuna teil Eestis tuleb kohe lumi maha (kui juba mingit jama seal maas ei ole) ja mul talvesaapad katki ja vaja uusi, siis pean need endale muretsema. Ma loodan, et meile siin selle kuu aja jooksul seda lund maha ei tule. Küll on aga kodumaal 100% lumi siis maas, kui meie sinna jõuame. Selles ei ole mingisugust küsimustki. Need jalanõud mis silma jäid, meile ei sobi, sest Eestis on kombeks tänavaid soolata, mis rikub ka kõige ilusamad jalanõud kahjuks ära. Eks ma pean veel silmi lahti hoidma ja otsima. Loodan ikka miskit leida.


Selliseid võikusid valmistasin. Vasakul siis broodje


Minu tänane hommikusöök. Suutsin ära süüa ainult broodje ja ühe kroketi.





kolmapäev, 16. oktoober 2013

Kolmeteistkümnes päev Hollandis ehk pocketful of sunshine

Merka:
Pole ükski öö siin Leeuwardenis maganud nii sügavalt, kui täna. Pidin kell kaheksa tõusma ja uni oli nii magus. See nädal olen hommikuti praktikal ehk köögis pean olema kell üheksa. Meil hotellis on peakokk, kaks kokka, kes käivad hommikuti (alustavad kell kuus), kuus-seitse kokka, kes töötavad vahetustega ning minuga koos kolm praktikanti. Rahvast köögis jagub. Hommikust saadik oli väga ilus ilm. Meil oli 15 kraadi sooja ja päike paistis, üldse ei kippunud sinna kööki minema nii ilusa ilmaga. Tegin täna köögis kõrvitsa,- porgandi-ja bataadipüreed, tükeldasin, tegin pähklikastet (lihtsalt sulatasin mingi segu veega) ja midagi veel, tüüpilised ettevalmistused ja nii. Aa, valmistasin ka kuthari riisi (ma ei olnud sellest varem midagi kuulnudki). Põhimõtteliselt valmistad nagu risotot, aga ainult veega ja ta ei jää kreemjas vaid tükiline. Pool kaksteist tuli söögipaus. Üks teine praktikant valmistas täna töötajatele hommikusööki. Seal oli kolm erinevat võileiba (üks juustuga, lõhega ja siis toorsingiga) ning tomatisupp. Väga naljakas ja raske on suhelda kellegiga, kes ei räägi inglise keelt vaid ainult mõistab. Täna lõunal süües suhtlesingi selle teise praktikandiga nii, et tema rääkis hollandi keeles, mina inglise keeles ja vehkisime kätega ja naersime. Aga räägitud saime, see peamine. Kuskil kella ühe paiku saabusid teised kokad. Ootasin siis, et nad enda teema ära räägiksid ja saaksin edasi töötama hakata. Selle peale ütlesid nad, et näed kui ilus ilm täna väljas on, mine ja naudi, et täna palju inimesi köögis ja midagi suurt teha ei olegi. Hüppasin korra Paddyst läbi, ostsime Hegnega maasikaid (karbitäis massusid maksis 1.20) ja siis läksin koju. Ei olnud tahtmist ilusa ilmaga toas passida ja läksin linna poodidesse. Muidugi midagi ma järjekordselt ei saanud aga vähemalt ei olnud kodus passimine. Hüppasin jätsikohvikust läbi ja ostsin jäätist ka, et ilusa ilmaga saaks nautida. Kõndisin tagasi kodu poole, maja ees oli kollane tüüpiline New York'i takso. Tegin pilti kaaaaaaaaaa. Kodus jäin magama. Millalgi saabus Hegne, kes käis vahepeal poes mahlapulki ostmas (12 tk oli 79 senti). Ja nüüd me oleme niisama lahedad, nagu ikka. Ilm keeras ära ja vihma sajab. Teil Tallinnas on temperatuur nulli lähedal või miinuses, meil 12 :) Ei kipu eriti tagasi tulema, kui nii külm on teil seal.
Peaks suure kotitäie sooja teile saatma!

Minu tänane hommikusöök


Maasika-juustukoogi jäätis ja siis see blabla jäätis pähklitega

Yellow taxi cab

Hegne:
Nagu ikka viimasel minutil läksin tööle, sest kodus üritad viimase minutini magada. Tööl oli täna jälle peakokk. Mulle meeldib kõige rohkem temaga koos töödata, sest ta suhtleb pidevalt ja annab erinevaid asju teha. Täna tegin nagu ikka, tüüpilisi ettevalmistusi. Valmistasin veel lihapalle spinatiga, kreveti krõpse, pähklivõi kastet, küüslauguvõid, küpsiseid, serveerisin jne. Täna tuli üks baaritöötaja töölt läbi, et näidata oma väikest kiisut. Ta oli loomaarsti juurde minemas, et kontrollida kassi sugu. Ma ei oska öelda vana ta oli, aga ma arvan max 1 kuune. Väiksekene värises. Tegin pai ka, aga ta kartis natukene. Nii armas kiisukene oli. Peale tööd läksin koju, aga Merka magas, siis otsustasin minna supermarketisse, et osta endale jätsi ja šokolaadipiima (millest ma olen ka siin olles sõltuvusse jäänud). Avastasin, et meil on üks teine Jumbo lähedamal. Lõpetuseks, et siin oleks nagu juba jõulud, poodides müüjakse ka jõulu asju. Puudel tulekesed küljes, aga ilus oli.

Üliarmas kiisu


Lõunaaa. Taga on see šokolaadipiim mida ma olen igapäevaselt tarbima hakkanud tööjuures. Miks nad mulle seda proovida andsid :((((

Õhtusöök



Kaks pilti eilsetest söökidest:





teisipäev, 15. oktoober 2013

Kaheteistkümnes päev Hollandis ehk Mustade Ööde saaga jätkub

Täna hommikul läks Merka üheksast tööle ja minul oli aega magada poole kaheteistkümneni. Jah.. 3x võite jälle arvata kas ma sain siis magada või mitte. Merkat ma väga ei kuulnud kolistamas, aga 9.30 hakkas see trall jälle pihta. Nagu eelnevalt mainitud siin blogis, et meie katus on nagu kartongist valmistatud. Ärkasin selle jubeda Mustade Ööde möla peale üles. Seekord oli see väga jõhker, sest tunne oli nagu nad oleksid siin samas allkorrusel mölisenud ja et keegi hakkaks kellelegi peksa andma. Läksin siis alla vaatama, et mis toimub! Tegin akna lahti ja otsustasin teile filmida seda, mis meil siin pidevalt toimub. 
Põhimõtteliselt nende vaheline dialoog siis:

Must Öö 1: ''UHDAIJA DHSIFHNKJ ASOADAOISAKJSIU.'' 
Must Öö 2: ''IAHDUISHKJF OASOIA IO IOAFIO.''
Must Öö 1: ''MVKFBDOIEI OIWEOWE HQOIE EWU, WEAPON, WEAPON, WEAPON.''
Must Öö 2: ''GHAVGHASCC AAUC UAGHCVUUD.''
Must Öö 1: ''AHFEOIS OISHRI HWUISD FHIUSH, BRATA, BROTHER, BROTHER ''
Must Öö 2: ''LOEIWJFWIFHEIUFUWI FUFUIWF IAFWUYAS FGWUIAWUFUOW.''
Jne...

Mustade Ööde vaheline karjumine:




Tööl oli täna rahulik, midagi väga polnud teha. Tegin jälle neid samu igapäevaseid asju (tükeldamine, serveerimine, jne). Lisaks valmistasin õunakooki ja butterschotch layered cake. Ülejäänud aeg istusin, pesin nõusi jne. See on nii lahe ikka, et võõrad alati sind teretavad. Kui sa mõnikord lähed õue värsket õhku hingama, siis seal köögipoolses tänaval on lihapood ja seal kõrval juurviljapood. Alati sealt lihapoest akna tagant üks noormees naeratab ja lehvitab sulle, kui ta parasjagu tööl on. Täna sain varem lahti ja siis ma läksin sealt tagumisest uksest välja ja ta parasjagu oli väljas rääkimas mingi mehega juttu.  Siis küsis minult: ''Hey, are you already finished? Mina: ''Yeees'' Butcher guy: Oh cool, have a nice evening!'' Mina: ''Heh, you too, bye!'' Butcher guy: ''Thank you, bye! See on lihtsalt nii lahe. Sellised asjad teevad alati päeva rõõmsamaks. Ilm läks ka ilusaks ja minul kohe tuli energia hoog sisse. Kohe kui koju läksin kutsusin Merka endaga kaasa ja me läksime jälle naabruskonda edasi uurima ja natuke kilokaloreid kaotama. 





Nunnu auto





Omapärane kuusk




Senini kõige haigem auto mida me oma silmaga näinud oleme

No jube :D:D






esmaspäev, 14. oktoober 2013

Üheteistkümnes päev Hollandis ehk meie kõige väsitavam päev siiani

Öelge palun, mis inimestel viga on? Miks on vaja hommikul kell kaheksa hakata tänavalt lehti koristama, kui sul on masin mis undab nii kõvasti, et äratab surnud ka üles. Jah, nii see meiega täna hommikul juhtus. Hegnega mõlemad avasime enda silmad kell kaheksa ja mõtlesime, mis kurat seal tänaval toimub. Kas mingi kolmas maailmasõda on lahti? Palusin Hegnel akna kinni panna, kuid see ei aidanud. Ta kobis trepist alla, sulges aknad ka all, kuigi ega sellest ka abi ei olnud. Katus on vist papist, sest kõik see jamab mis kostub jõuab väga kenasti meieni. Olime väsinud ning maruvihased. Kas tõesti Hollandis ei ole mingeid piiranguid, mis ajast ei tohi lärmata? Isegi kui on, siis meie maja ümbruses selline asi küll ei kehti, sest me isegi uinume lärmi saatel, mis punaste laternate tänavast meieni kostub. Olgu see siis Mustade Ööde lärm, muusika või mingi kolmas segav faktor. Ma ei tea kuidas, aga lõpuks meil õnnestus siiski uuesti uinuda. Panime endale eile poole kümneks äratuse, et minna ööbimiskoha maksmise katsele vol2. Ärkasime kuus minutit enne kümmet üles ja tegime nii kiirelt kui saime ja läksime uuele katsele. Õnneks see maja on tänava nurgal, seega pikk maa sinna muidugi ei olnud. Mõlemad padjakad näos, ise nii väsinud kui olla saavad - nii me sinna ruumi astusime. Katse vol2 õnnestus. Liitsid ilusti 3,5% hinnale otsa ja nii me oma ühe päeva söögirahast ilma olimegi. Kui me oleks selle summa pangast välja võtnud, oleksime kaotanud täpselt samamoodi. Küll on rõõmustav, eksole? Ja siis naine avastab, et me ju kasutame voodipesu ja nõusid ka, et nende eest on vaja ju ka maksta. Kas me olime vihased ja unised ja mida kõike veel samal ajal? JAH! Ei tea millal nende eest peab maksma siis minema... Tagasiteel koju arutasime Hegnega, et me põhimõtteliselt ei kasutagi neid nõusid, sest me sööme tööl (Hegne saab lausa mitu korda päevas süüa) ja kui tööl ei söö, siis proovime kohalikku kraami. Me oleme siin kodus sooja sööki teinud ühe korra :D Üldiselt peale praktikalt koju tulekut nagu kõht ei olegi tühi, kui siis tahaks midagi näksida. Siis närimegi puuvilju või komme :D Igatahes me kavatseme öelda sellele naisele, et me ei kasuta neid ja need võib ära viia. (Jah, vahepeal olid need nõud riiulil, lihtsalt noh...dekoratsiooniks või midagi)
Kodus hüppasin pesust läbi, Hegne läks tööle ise jumala väsinud ja kuri. Olin natukene arvutis, magasin, käisin poes (riideid vms ma ei saanudki, ei olnud seda õnne) ja tulin tagasi koju. Siis käisid kolm inimest meie kodu vaatamas, kes tahavad vist peale meid siia kolida. Ja nüüd ma olen siin kodus, Hegne praktikal ja nõrk ning väsinud. 

pühapäev, 13. oktoober 2013

Kümnes päev Hollandis ehk pühapäev on jäätisepäev!

Oi kuidas me hommikul ennast välja magasime. Uni oli nii magus ja hea. Ärkasime vist kell üks, kui ma õigesti mäletan. Ilm on meil viimasel ajal vihmane. Taevas on tume, tuul on nii tugev, et selline tunne on, et akna taga olevad puud lähevad kohe-kohe katki. Aga soe on. Ei ütleks üldse, et nüüd külm. Eks sellele aitab kaasa see soe tuul, mis meile lõunapoolt tuleb.
Kuna ilm oli nii masendav, siis me loivasime pool päeva toas. Pidime täna koristama ja jäätist sööma minema, aga no üldse ei viitsinud liigutada ennast. Tüüpiline pühapäev... Mingi hetk otsustas ilm ennast muuta, päike hakkas paistma ja taevas läks siniseks. Küll siis tuli energia ja välja me end ajasimegi. Ega jah, üsna kohe kui õue jõudsime muutus ilm samasuguseks koledaks sompus sügisilmaks tagasi. Aga nagu me eelmine pühapäev endale traditsiooni seadsime, et pühapäev on nüüd jäätisepäev, siis jäätist sööma me läksimegi! Küll mitte sinna, kus eelmine kord vaid natukene lähemale. Hegne võttis red bulli ja mingi blabla hollandi keelse nimetusega jäätise ning mina kookose ja pistaatsiapähkli omad. Väga nämm oli. Muidugi peale jäätise söömist hakkas mul külm, aga ma tahtis minna poodi. Ükski lähedal asuv pood lahti ei olnud (sest on ju pühapäev!!!) ning läksime Jumbosse, mis on vähemalt iga päev lahti. Ega tegelikult ma ei ütleks, et see Jumbo nüüd ka kaugel on. Põhimõtteliselt kõik vajalik on meil käe-jala ulatuses. Aga ega me veel kaugele avastama pole läinud ka, selleks tahaks rattad rentida. Igatahes...No oli vaja sinna poodi minna? Jälle sai raha tuulde lastud ja mõttetut träni koju veatud. Vihma saime ka muidugi kaela. Ostsime bitterballeneid, et ise neid valmistada aga öäk...selline puder tuli välja, et no comments. Panime teise laari pesu pesema, passisime niisama, koristasime ja tegime paar vahvat videot, mida me vist teile ka näitame. Hegne nii tubli tüdruk pani pesu kuivama ja tõmbas tolmuimejaga põrandad ära. Aga ärge arvake, et mina ei koristanud, eks? Koristasin küll. Vahepeal olin niisama ilus ja kaunistasin seda tuba, samal ajal Hegnet vaadates. Homme lähme katsele vol2 ööbimiskoha eest maksma. Eriti tore on see, et võta raha välja või maksa kaardiga, nad võtavad ikka meie terve päeva söögiraha maha. Väga tore, miinusesse jääme nii. Homme on mul veel vaba päev ja Hegne läheb tööle. Kavatsen poodides tuulata, sest siin on veel viimaseid päeva allahindlused ja loodan, et ÄKKI ma leian ka endale midagi. Loodame siis parimat!
Lõpetuseks mõned lambikad pildi ja siis (loodetavasti) järgmise postitusega paar videot ka teile :)
Vasakul Hegne, paremal Merka jäätis



Põrand puhas ilusti ja tuba näeb juba normaalsem välja




Jätkuvalt ootame teie huvitavaid ja igasuguseid toredaid küsimusi http://ask.fm/mandimaal  ning andke enda hääl ka meie küsitlusele :)

laupäev, 12. oktoober 2013

Üheksas päev Hollandis ehk kuidas raha tuulde lennutada?

Eile õhtul käisime Paddy O'Ryanis ja Dikke Van Dalei pubis. Võtsime mõned joogid ning nautisime õhtut. Mingi aeg läksid kõhud väga tühjaks. Hegne küsis ühelt jalgrattaga möödujalt, et kas ta teab mõnda kohta kus süüa saaks. Järgnes selline dialoog - Mees: "Are you hungry?" Mina: "Little bit." Mees:" What?" Mina: "Little bit." Mees:" Are you hungry?"  Mina: "Eee, yes..." Mees: "No, this is the place, are you hungry?" Järgnes minu ja Hegne naer. Seejärel ta juhatas meid, kuidas me sinna saaksime. Sõime enda kõtud täis ja läksime koju. Panime mõlemad poole 11ks hommikul äratused, et shoppama minna. Ärkasime tund aega hiljem. Me shoppasime terve pika-pika shopingu tänava läbi, kus mõlemal pool olid poed. Hegne ostis endale teksapüksid, pluusi, kleidi, ehteid, kreemi ja dušigeeli. Mina endale ei saanud mitte midagi, aga vähemalt on tulevaste sünnipäevalaste kingitused olemas. :)
Kõht läks tühjaks ja otsisime kohta, kus süüa. Vähemalt pool tundi otsisime, kus süüa :D Kas ei sobinud, ei olnud midagi head või hinnad olid väga kallid. Istusime isegi mingisugusesse pitsakasse sisse, aga menüüd vaadates tõmbasime jehhat sealt. Ma ei maksa mingi väikse könni pitsa eest 15 eurot :D Olge normaalsed eks. Lõpuks leidsime mingi kohviku. Sõime silmadega, nagu näljased inimesed ikka. Võtsime kahe peale bitterballenid (sweet jesus, me võiks neid vist koguaeg süüa. Mega head asjad!!!), Hegne võttis mingi baguetti laadse võileiva ja mina kanafilee prae. Kui bitterballenid olid söödud, siis kõht oli juba päris täis. Kui me saime teise käigu kätte, siis...no jumal küll ma ei ole elu sees midagi nii sitta söönud :D Vabandust sõnavara eest, aga see oli täis pa*k. Hegne võikulaadne toode maitses nagu...hallitanud liha tomatiplöginaga saia vahel. Minu kanafilee oli kuiv, seenekaste maitses nagu sama pakikaste mida me ükskord siin ise kasutasime. Õudus. Ainukesed head asjad olid bitterballenid, friikad ja kurk. Hea mahlane kurk.
Olime päris vihased, et sellise käigu tegime ja tahtsime väga aega tagasi kerida. Kahjuks keegi sellist masinat veel leiutanud pole. Vähemalt me teame, et sinna enam sööma minna ei tasu. Seadsime siis sammud õue, Hegne pani enda kotid korraks toolile, et ma saaks enda rahakoti talle käekotti supsata. Vaatasime ringi kuhu minna ja märkasime mingit kaubakeskust, kuhu läksime. Seal oli kümmekond poodi, kusjuures pudipadi poed siin on eriti vinged! Ühel hetkel Hegne avastab, et üks tema kilekott, kus oli pluus mis talle nii väga meeldis, viimane värv, viimane suurus, on kadunud. Paanika osakond number 218 läks lahti ja suundusime tagasi kohviku juurde, kus me seda kallist kotti viimasena nägime. Mida ei olnud, oli kott. Vähemalt on keegi õnnelik, et saab oma tütrele nüüd ilusa pluusi kinkida ning Hegne on nüüd kurb. Nüüdseks juba rahulikum.
Lõppu väike luuletus

"Mustad Ööd"
Merka ja Hegne

Taevas on hall, vihma sajab,
tänava nurgas miskit kajab.
Need on meie sõbrad, Mustad Ööd.
Olgu õues keeristorm või maavärin,
Mustad Ööd muudkui seisavad.
Nad seisavad ja seisavad.
Nad ei söö, nad ei joo
ja end üles nad ka ei poo.
Nad ainult seisavad.
Kodust väljud, koju lähed,
nad ikka passivad
ja endaga narkotsi kaasas tassivad.

Eilsest õhtus paar pilti:

Moijto Bacardi Razz'iga, nom

Sinine valgus kanalis


Tänasest mõned pildid:

Keset platsi tegid trenni


Väga kole ja vihmane meil viimased päevad

Selle torni järgi alati orienteerume kus kandis meil kodu on

Kui kunagi siia satute, siis võtke ainult bitterbolleneid

Väga vahva, ilusad lipukesed ja puha...

No mis see siis olema peaks? :D Õudne

Öäk..






Also, meil on jätkuvalt ask.fm http://ask.fm/mandimaal ja vastake küsitlusele üleval blogi nurgas ka :)

reede, 11. oktoober 2013

Kaheksas päev Hollandis

Tänane hommik algas ikka väga värviliselt! Olin väga sügavas unes, kui lõppude lõpuks ma hakkasin mingist teisest dimensioonist välja tulema, sest mingi hull kolistamine käis meie uksega. Ma arvasin, et ma kuulsin seda kolinat nii domineerivalt, unes. Selgus, et reaalselt. Keegi üritas meie ust avada. Ma täiega ehmatasin ära, sest kes tuleks lampi meie ust avama nii, et keegi üritaks nagu ust maha lõhkuda. Selline tunne oli, et meid tuldakse röövima..
Ma siis tõusin üles.. Sosistades hüüdsin Merkat.. Merka ütles mulle, et mine ava uks, et ma ei viitsi alla tulla.. Hirmunult avasin ukse- oodates kõige hullemat. Ukse taga oli naine kelle juures me käisime ööbimiskoha lepinguid allkirjastamas.. Naine vaatas ehmunult mulle otsa ja mina pool unesegaselt küsisin: ''What's going on?'' Naine vastas mulle: ''Vabandust, ma arvasin, et siin keegi ei ela ja ma tulin ruumist pilte tegema. Aga õigus, te ju elate hetkel siin sees.'' Mida hekki nagu!? Kas nagu tõesti ei kontrolli ennem tulekut, et kas keegi momendil elab siin? Igatahes peale seda kui ta nägi, et siin elavad siiski hinged, otsustas ta kiirelt minekut teha. Merka kusjuures arvas, et mina läksin tööle ja selletõttu kolistasin ka allkorrusel. Igatahes, kui tädikene tõmbas minekut, siis kobisin voodisse tagasi, et tunnike veel magada. Täna hommikust saadik on väljas kohutavalt tuuline, jube ilm.. Tööl olles ma midagi väga  märkimisväärset ei teinud. Soodaleib oli uus asi mida ma täna tegin ja sibulapirukas. Muidu tegin jälle köögiviljade tükeldamist, küpsiseid, friikaid, snäkke ja serveerisin ka vahepeal.
Täna õhtul läheme me ilmselt kuskile välja ka.


Tänane õhtusöök, yum. Pole ammu nii mahlast kana saanud.. Olin juba unustanud, et kana võib nii hästi maitseda.